kulleritest…
jeerum, kus ma olen hädas kulleritega…
ma armastan netipoode väga – eriti neti-raamatupoode, aga kasutan ka kõikvõimalike muid – mis saaks olla veel mugavam… nüüd, arvatavasti seoses majanduslangusega ja teenuse pakkuja sooviga veel enam oma klienti hellitada, toovad paki kodutrepile ka need firmad, milliste pakkidel ma varem ise sides järel käisin… ja täna oli umbes kolmas kord suht lühikese aja jooksul, mil veetsin oma hommiku kullerit linnaosa pidi taga otsides… sest ta ei leia mu maja üles…
olgu öeldud, et mu maja on tõesti sellise koha peal, mida on raske seletada ja võõrastele külalistele olen eluaeg pidanud kuhugi teeotsale vastu jalutama… no aga kuller! ma ei saa aru – temal ju ometi võiks olla mõni kaart või elektrooniline seade, nagu taksodes… täna kui ma kullerit telefon kõrva ääres kusagilt “kollase maja” juurest otsisin /meie linnajaos ei ole ühtegi kollast maja!/ mõtlesin küll, et ma küsin, kust ta selline ohmu tuleb ometi… aga kui lõpuks kätte sain, oli roolis nii vana mees, et ma lihtsalt ei tihanud õiendada…
kusjuures ma juba eelmine kord mõtlesin, et pean uurima, et kui ma soovi avaldan, kas nad siis oleks nõus jätma mulle paki endiselt sidejaoskonda – kokkuvõttes oleks see mulle mugavam, kui pidžaamas linna peal ringi jooksmine – aga läks meelest… ilmselt ikka jätaksid… ma veel mõtlen selle peale – kirjutades läks suur nördimus üle 
…
st 
- mul on köögilaual pakk tutikaid raamatuid… ja päike, täna on meil siin päike… eile oli päev otsa november…
—————-
Now playing: Oh Laura – Thunderbird Motel
via FoxyTunes
Mul oli ka eilsest ilmast kole tülgastus – 14 kraadiga ei ole ometi normaalne juuli!! Oli selline tunne, et noniii, nüüd on suvi läbi ja vsjoo… nii et hommikul terrassile astudes olin sügavalt üllatunud. Nüüdseks hakkan juba toibuma
Just, toibuma – on õige sõna. Sellise ühtlaselt halli ilmaga nagu eile oli, tekib tunne, et taevas vajub pähe, surub üha rohkem vastu maad.
Kusjuures sügisel on see kõik teistmoodi. Aga suvel tahaks ikka päikesevanni. Võimalikult palju. Samas – see on mul ka kuidagi paari viimase aastaga tekkinud soov. Varem ma olin üsnagi päikesepelglik… sellest peaks eraldi kirjutama
… teema – Mina, ilm ja vanadus 
Ma lähen aeda. Umbrohi kasvab sooja ja niiske ilmaga hästi. Ei saa blogi jaoks piltegi teha – kuni ma ühest aiaotsast lõpetan, on aia-algus juba jälle näoga, nagu poleks seda iial rohitud. Veidi laisk ka, muidugi. Lobisen
Mina sain küll ühe raamatufirmaga kokkuleppele, et pakk saadetakse ikka postkontorisse – lihtsalt kuller tuleb esimesel korral alati siis kui kedagi kodus pole ja helista siis ja lepi uut aega kokku… Mõttetu minu meelest, topeltsõit ju. Pealegi saan ma postis kohe maksta, kuller raha ei võta ning seismajäänud arvetega kipub na jamaks minema – kui netipangas olen, pole arvet tingimata käepärast või vastupidi
Jah, just, seda ka veel, et alati ei ole kodus.